Uurimused

Uurimistööde vormistamine

Uurimistöö esitatakse arvutikirjas korrektselt vormistatuna ja kaante vahele köidetuna. Tekst kirjutatakse A4 valge paberi ühele poolele, kasutades šrifte Times New Roman või Arial ja tähesuurust 12 ning reavahe 1,5. Lehekülje üles, alla ja vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär. Lause lõpus peale punkti on tühik, enne punkti tühikut ei ole. Nii toimitakse ka kõikide teiste kirjavahemärkide korral. Sulgude kasutamise korral paigutatakse sulud vastu sulgudes olevat sõna või lauset, s.t. peale avavat sulgu ja enne sulgevat sulgu tühikut ei ole. Tekst kujundada nii, et lehe parempoolne serv jääks ka sirge.

Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse alla keskele (ilma sidekriipsudeta). Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata. Pealkirjade järele punkti ei panda. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Töö lisad saavad omaette numeratsiooni ja loetletakse sisukorras ühekaupa. Lisad paigutatakse töö lõppu.

Uurimistöö alajaotused:

I Tiitellehele märgitakse järgmised andmed:

Õppeasutuse täielik nimetus (üleval)

Töö pealkiri (suuremate tähtedega) ja alapealkiri (kui on)

Viide töö iseloomule (uurimistöö)

Koostaja: ees- ja perekonnanimi ning klass (töö paremal serval)

Juhendaja: ees- ja perekonnanimi

Töö valmimise koht ja aasta (all)

II Sisukord tutvustab lugejat töö ülesehitusega ja annab teada, milliselt leheküljelt mida leida.

III Sissejuhatus

Teema valik – põhjenda, miks valisid selle teema (miks huvitas, aktuaalsus).

Töö eesmärgi (põhiprobleemi) sõnastamine. Milliseid probleeme seoses valitud teemaga käsitletakse, millised küsimused on teadlikult välja jäetud.

Eksperimentaalsetes töödes sõnastatakse hüpotees.

Antakse ülevaade kasutatud uurimismeetoditest ja metoodikast.

Ülevaade peamistest allikatest, mida töös kasutatakse.

Näiteks: uurimistöö põhineb mälestustel/ ankeetküsitluste andmetel/ ajakirjanduses ilmunud artiklitel vms. Vahel võib märkida, milliseid materjale ei kasutatud. Kas polnud materjal kättesaadav või keeldus teemakohasest intervjuust keegi x isiklikel põhjustel.

Töö struktuur.  Kui uurimistöö on peatükkideks jaotatud, siis põhjendada sellist ülesehitust.

Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli. Näiteks: tuli ette probleeme võõrkeelse materjali tõlkimisega; ankeetvastuste õigeaegse kättesaamisega jne.

Teema perspektiivsusnäiteks: materjali kogunes nii palju, et osutub otstarbekaks uurimistööd tulevikus jätkata vms.

On viisakas tänada juhendajat ja kõiki abilisi, kes töö valmimisele suurt abi osutasid. Sissejuhatus tehakse uurimistöö koostamisel viimasena.

IV Põhiosa

Uurimistöö liigendamisest peatükkideks oleneb töö selgus, ülevaatlikkus ja arusaadavus. Kui materjali koguneb liiga palju, peab koostaja tegema valiku, mida kasutada töös ja välja jätma selle, mis teemasse otseselt ei puutu. Väikest ühte teemat käsitlevat tööd ei pea jaotama peatükkideks. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.

Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele. Samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Töös kasutatud tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Kui refereeritakse või tehakse kokkuvõte mingist pikemast lõigust oma sõnadega, siis jutumärke ei panda.

Kui uurimistöös on tegemist küsitlusega, faktiliste andmete analüüsiga vm, esitatakse töö kolme peatükina:

1) ülevaade teemakohasest kirjandusest, probleemist ja lähtekohtadest;

2) antakse uuringu kirjeldus, esitatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodid;

3) esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja tulemused ning järeldused;

V Kokkuvõte on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud). Lühidalt esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja mida uurimistöö kirjutamine autorile andis. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata.

VI Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kui töö põhineb ainult kirjandusel, on tegemist teiste autorite seisukohtade refereerimisega ja töö ise on referaat, mitte uurimistöö.

Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada.

Kirjalikud allikad

Dokumendid (arhiivis, eravalduses)

Käsikirjad (päevikud, käsikirjad, mälestused)

Kodu-uurimistööd

Kirjavahetus

Internet

Perioodikas ilmunud artiklid (ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud)

Suulised allikad

Mälestused

Intervjuud

Video- ja audiomaterjalid

e-postiga saadud läkitused, mis on saadud isiklike kontaktide teel. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti ära märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel; kui ametiisik, siis amet) ning üleskirjutamise aeg. Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane vm. Sellest kirjutatakse töö sissejuhatuses.

Kasutatud kirjandus

Raamatud, brošüürid. Loetletakse tähestikulises järjekorras.

VII Lisad

Lisad saavad omaette numbrid, mis märgitakse paremale nurka üles (LISA 1). Iga lisa algab uuelt leheküljelt. Lisades on ankeedid, dokumendid ja fotod (koopiatena!). Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida/keda/millist sündmust see kujutab; märkida fotol olevate isikute nimed), fotografeerimise aeg ja pildistaja nimi (või kelle erakogust on pilt).

Viitamine uurimistöödes

Nime ja aastaarvuga viitamisel pannakse sulgudes paiknevasse viitesse kindlad elemendid.

Ka kirjavahemärkidel on oma roll!

(Erelt 2004: 125)

(Ehala, Raik 2003: 12–13)

(Aavik 1924; Erelt 2004; Veski 1958)

(Pajusalu jt 2004: 89)

(Kirjakeele… 1985: 74)

Tsitaadid pannakse jutumärkidesse ja lisatakse leheküljenumber! Viite vormistus sõltub ka refereeritavate lausete hulgast. Ühelauselise refereeringu puhul paikneb viide lause sees.

Näide: Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on muutunud Eesti juhtiva ajalehe Postimees (Tähismaa 2005) uudiste pealkirjad viimase kümne aasta jooksul.

Mitmelauselise refereeringu puhul paikneb viide pärast lause lõpupunkti.

  1. Viitamine autori järgi:

… õpilaste lugemisharjumuste kujundamine õppekavas ette nähtud teoste ja laste- ning noorsookirjandusega varustamise, lugemiskultuuri tundide ja raamatunäituste korraldamise kaudu. (Haljamaa 2003: 29)

  1. Viitamine kogumikule:

… Uuringu “Õpilane, raamat, raamatukogu” (Tallinn 2001) järgi tuleks optimaalselt toimiva kooliraamatukogu põhifondi jaoks kulutada aastas u 42000 krooni …

  1. Viitamine internetiallikale:

Internetist võetud kirjandusele viidatakse autori ja aasta järgi.

… (Kikas  2004)

NB! Internetiaadress tuuakse ära töö taga viidatud kirjanduse loetelus, mitte teksti sees

Kirjanduse loetelu vormistamine

  1. Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik.
  2. Kõverjalg, A. 2003. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
  3. Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Neljas, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  4. Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. – Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11–35.
  5. Vainik, Ene, Heili Orav 2005. Tee tööd ja näe vaeva, … aga ikka oled vihane. – Keel ja Kirjandus nr 4, lk 257–277.
  6. Voolaid, Piret 2003. Jaanuar, veerpalu, märts, aprill, mae… Pilk spordimaailma läbi folklooriprisma. –  Mäetagused nr 21.
  7. Voolaid, Piret 2003. Jaanuar, veerpalu, märts, aprill, mae… Pilk spordimaailma läbi folklooriprisma. –  Mäetagused nr 21.
    http://www.folklore.ee/tagused/nr21/jaanuar.htm 7.10.2007

NB! Internetiaadressi järel näidatakse ära vaatamise kuupäev.

Näide selle kohta, kuidas tuleb vormistada tekstisisene viide ja allika viitekirje, kui
Kaarel Karu on artikli autor, artikli pealkiri on “Õnnelik karuelu” ja artikkel on kogumikust “Talv tuleb!” lk 10–20. Kogumik ilmus 2008. a Otepää kirjastuses Karupesa.

Tekstisisene viide

(Karu 2008: 10)

Allika viitekirje kirjanduse loetelus

Karu, Kaarel 2008. Õnnelik karuelu. – Talv tuleb! Otepää: Karupesa.

Või

Karu, Kaarel 2008. Õnnelik karuelu. – Talv tuleb! Otepää: Karupesa, lk 10–20.

9. klassi uurimistööd

JUHENDAJA TEEMA ÕPILANE
Jane Lumijõe Tori valla raamatukogude areng ja ajalugu Aveli Kohtla
Daivi Jõerand Laulja ja laulukirjutaja Jaan Sööt Elizabeth Meedla
Ülle Urba Aadujaani talu lugu Karina Prants
Rita Petersell Hobi, mis seob põlvkondi – Enduro Germo Pärnik
Heli Lilleste Mängud läbi kolme põlvkonna Victoria Loorents
Anne Borkvel Tori õpetajate maja lugu Agada Stiina Koolme
Tiia Kass Loovtöö „Keraamika“ Kristin Lünekund
Astrid Roosileht Ranna Rantšo loomad Laura Klemmer
Heli Mitt Koolielu vanasti ja tänapäeval kolme põlvkonna mälestuste põhjal Raul Viira
Merike Haas Levi kool Dorit Nõmm
Pille Usin Koolikoti raskusest ja selle mõjust kasvava organismi lülisambale Galina Kuusik
Anne Rätsep Meie pere lood Eliise Tominga
Kai Kukk Gaidlus. Tori vallas tegutsenud ja tegutsevad gaidid Triinu Tomingas
Vilja Jansen Matemaatika õpetamisest ja õpetajatest Tori koolis Arthur Vaargas
Eve Kukk Meedia ja selle mõju Kaspar Hunt
Annikki Poom Ingerisoomlased Robin Siim
Anneli Raudsepp Arstiabi Toris Reili Rohtla
Tiit Tammela Küüditatud ja põgenikud Kairi Sosi
Reet Kuimets Eesnime saamise lugu Ott Andreas Mihkelstein
Helene Huik Minu vanavanemate tööd Hardi Nõmm
Tiina Käärmann Tori ajaloolised kohad piltides Holger Ilves
Evi Ringmäe Loovtöö geograafias (mäng) Artur Kell
Mairo Sepp Praktiline töö tehnoloogias Markus Lilleväli