Tori Põhikool

Uurimistöö esitatakse arvutikirjas korrektselt vormistatuna ja kaante vahele köidetuna. Tekst kirjutatakse A4 valge paberi ühele poolele, kasutades šrifte Times New Roman või Arial ja tähesuurust 12 ning reavahe 1,5. Lehekülje üles, alla ja vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär. Lause lõpus peale punkti on tühik, enne punkti tühikut ei ole. Nii toimitakse ka kõikide teiste kirjavahemärkide korral. Sulgude kasutamise korral paigutatakse sulud vastu sulgudes olevat sõna või lauset, s.t. peale avavat sulgu ja enne sulgevat sulgu tühikut ei ole. Tekst kujundada nii, et lehe parempoolne serv jääks ka sirge.

Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse alla keskele (ilma sidekriipsudeta). Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata. Pealkirjade järele punkti ei panda. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Töö lisad saavad omaette numeratsiooni ja loetletakse sisukorras ühekaupa. Lisad paigutatakse töö lõppu.

Uurimistöö alajaotused:

I Tiitellehele märgitakse järgmised andmed:

Õppeasutuse täielik nimetus (üleval)

Töö pealkiri (suuremate tähtedega) ja alapealkiri (kui on)

Viide töö iseloomule (uurimistöö)

Koostaja: ees- ja perekonnanimi ning klass (töö paremal serval)

Juhendaja: ees- ja perekonnanimi

Töö valmimise koht ja aasta (all)

II Sisukord tutvustab lugejat töö ülesehitusega ja annab teada, milliselt leheküljelt mida leida.

III Sissejuhatus

Teema valik – põhjenda, miks valisid selle teema (miks huvitas, aktuaalsus).

Töö eesmärgi (põhiprobleemi) sõnastamine. Milliseid probleeme seoses valitud teemaga käsitletakse, millised küsimused on teadlikult välja jäetud.

Eksperimentaalsetes töödes sõnastatakse hüpotees.

Antakse ülevaade kasutatud uurimismeetoditest ja metoodikast.

Ülevaade peamistest allikatest, mida töös kasutatakse.

Näiteks: uurimistöö põhineb mälestustel/ ankeetküsitluste andmetel/ ajakirjanduses ilmunud artiklitel vms. Vahel võib märkida, milliseid materjale ei kasutatud. Kas polnud materjal kättesaadav või keeldus teemakohasest intervjuust keegi x isiklikel põhjustel.

Töö struktuur.  Kui uurimistöö on peatükkideks jaotatud, siis põhjendada sellist ülesehitust.

Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli. Näiteks: tuli ette probleeme võõrkeelse materjali tõlkimisega; ankeetvastuste õigeaegse kättesaamisega jne.

Teema perspektiivsus – näiteks: materjali kogunes nii palju, et osutub otstarbekaks uurimistööd tulevikus jätkata vms.

On viisakas tänada juhendajat ja kõiki abilisi, kes töö valmimisele suurt abi osutasid. Sissejuhatus tehakse uurimistöö koostamisel viimasena.

IV Põhiosa

Uurimistöö liigendamisest peatükkideks oleneb töö selgus, ülevaatlikkus ja arusaadavus. Kui materjali koguneb liiga palju, peab koostaja tegema valiku, mida kasutada töös ja välja jätma selle, mis teemasse otseselt ei puutu. Väikest ühte teemat käsitlevat tööd ei pea jaotama peatükkideks. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.

Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele. Samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Töös kasutatud tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Kui refereeritakse või tehakse kokkuvõte mingist pikemast lõigust oma sõnadega, siis jutumärke ei panda.

Kui uurimistöös on tegemist küsitlusega, faktiliste andmete analüüsiga vm, esitatakse töö kolme peatükina:

1) ülevaade teemakohasest kirjandusest, probleemist ja lähtekohtadest;

2) antakse uuringu kirjeldus, esitatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodid;

3) esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja tulemused ning järeldused;

V Kokkuvõte on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud). Lühidalt esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja mida uurimistöö kirjutamine autorile andis. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata.

VI Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kui töö põhineb ainult kirjandusel, on tegemist teiste autorite seisukohtade refereerimisega ja töö ise on referaat, mitte uurimistöö.

Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada.

Kirjalikud allikad

Dokumendid (arhiivis, eravalduses)

Käsikirjad (päevikud, käsikirjad, mälestused)

Kodu-uurimistööd

Kirjavahetus

Internet

Perioodikas ilmunud artiklid (ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud)

Suulised allikad

Mälestused

Intervjuud

Video- ja audiomaterjalid

e-postiga saadud läkitused, mis on saadud isiklike kontaktide teel. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti ära märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel; kui ametiisik, siis amet) ning üleskirjutamise aeg. Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane vm. Sellest kirjutatakse töö sissejuhatuses.  

Kasutatud kirjandus

Raamatud, brošüürid. Loetletakse tähestikulises järjekorras.

VII Lisad

Lisad saavad omaette numbrid, mis märgitakse paremale nurka üles (LISA 1). Iga lisa algab uuelt leheküljelt. Lisades on ankeedid, dokumendid ja fotod (koopiatena!). Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida/keda/millist sündmust see kujutab; märkida fotol olevate isikute nimed), fotografeerimise aeg ja pildistaja nimi (või kelle erakogust on pilt).

Õppuse toimumise aeg ja koht: 14.10.2011, Tori Põhikoolis

Õppuse peaeesmärk:

Harjutada Tori Põhikooli personali ja õpilaste valmisolekut evakueerumiseks.

Õppuse alaeesmärgid:

 Hinnata personali tegevust tulekahju olukorras

 Hinnata ja harjutada evakuatsiooni eest vastutavate isikute tegevust ja koostööd

 Anda hinnang evakuatsiooni läbiviimise kohta koolis

 Anda hinnang tulekahju korral tegutsemise plaanile

Alus

 Tuleohutuse seadus

 Siseministri määrus nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded”

Läbiviija/hindaja: Aleksandr Frischer -Tehnoala OÜ

Hindaja: Rivo Laanemaa – Tehnoala OÜ

Õppuse legend

Tulekahju sai alguse teisel korrusel kodundusklassi ukse taga. Tulekahju olukorra tekitasime suitsumasinaga (parafini suitsuga). Koheselt hakkas tööle tulekahju signalisatsioon (edaspidi ATS). Õppuse algus fikseeriti kell 0.00.00. Õppus toimus koolitunni ajal.

Hinnang personali tegevusele

Õpetajad, kelle klassid ei olnud otseses ohus käitusid vastavalt tulekahju korral

tegutsemise plaanile.

 Väga positiivseks võib lugeda õpilaste kiiret evakueerimist kogunemiskohta.

 Liikumine treppidel ja väljapääsude juures toimus paanikata ja organiseeritult.

 Evakuatsiooniteed olid takistusteta ning hästi märgistatud.

 Osalejad olid teadlikud evakuatsioonile järgnevast kogunemiskohast.

 Õpilased kogunesid gruppidesse ning püsisid koos kogunemiskohas.

 Õpilaste evakueerimisel õpetajad suutsid klassi koos hoida

 Evakuatsioon kestis alates teavitamisest kokku 3.30 minutit, mida võib pidada väga heaks tulemuseks.

 Kooli õpetajad ja õpilased olid kogunemiskohas üles rivistunud 5 minutit peale ATS rakendumist

Tulekahju tekkekoht oli teisel korrusel, kodundusklassi ukse taga. Klassiruumid 23 ja 24 ei oleks saanud iseseisvalt evakueeruda, kuna tulekahju tekkekoht oli klassiruumide vahetusläheduses. Kui hoones hakkas tööle ATS, õpetajate esmane ülesanne oli luurata ja hinnata olukorda, mida tegi ka õpetaja kelle klass oli ohus. Nähes suitsu, õpetaja otsustas mitte evakueeruda ja jääda klassiruumi, andes õpilastele sellekohase korralduse ja koheselt helistas häirekeskusesse. Klassiruum nr. 23 oli tühi ja lukus sel hetkel. Klassiruumi nr. 24 hakkas tungima suits, mille peale õpetaja tihendas ust riidega ja õpilased olid ilusti avatud akendele kogunenud. Kokku oli selle õppuse käigus suitsu „lõksu“ jäänud 6 inimest ja see info jõudis ilusti evakuatsioonijuhini. Mingil põhjusel viivitasid evakueerumisega klassiruumis nr. 20 ja 21 olevad õpetajad ja tegid seda alles 2 minutit peale ATS kellade rakendumist. Häirekeskusesse helistas klassis nr 21 olev õpetaja ja klassis nr. 24 olev õpetaja.

Evakuatsiooni juhi (direktori) tegevus

Kuuldes ATS alarmi selgitas välja millises tsoonis aktiveerus signalisatsiooni andur. Võttis vastu otsuse korraldada üldevakuatsioon koolis. Teostas dubleeriva hädaabikõne häirekeskusesse ja see toimus 2.25 minutit peale ATS rakendumist. ATS puldi juures vaigistas kellad, et saaks läbi teavitussüsteemi anda infot toimuvast ja evakuatsiooni korraldus, mis tuli 1.20 minutit peale kellade rakendumist. Hiljem koordineeris tegevust kogunemiskohas ja võttis vastu päästetöö juhi.

Positiivsed küljed:

- Evakuatsiooni juht oli väga aktiivne ja rahulik

- Kasutas eraldusvesti

- Korraldas hästi evakuatsiooni läbiviimist objektil

- Omas ülevaadet toimuvast ja sai kiire kontakti mitteevakueerunud klassi õpetajaga

- Määras sissepääsu valve

Kogunemiskoht

Kogunemiskohas toimus rivistus klasside kaupa ja õpilased olid korrektselt rivis, mis oluliselt hõlbustab nende üle lugemist. Õpetajad edastasid kiirelt info evakuatsiooni juhile ja info oli temal koos 7 minuti möödumisel alates sündmuse algusest, mis on väga hea tulemus.

Märkused ja ettepanekud:

 Personalile on vaja korraldada ATS puldi käsitlemist

 Kord aastas on õige intervall evakuatsiooni õppuse läbiviimiseks

 Tulekahju korral tegutsemise plaan ei vaja korrigeerimist

 Kui tulekahju ei toimu esimesel korrusel on võimalik õpilaste riietumine

Läbiviidud evakuatsiooniõppus täitis igati õppusele püstitatud eesmärgid. Eelpool nimetatud asjaolud on osapooltega läbi arutatud ning nendest on tehtud vastavad järeldused. Õppusest said vajalikke teadmisi ja oskusi kõik osalejad ning ühiselt ollakse seisukohal, et taolisi õppusi tuleb ka tulevikus korraldada. Oletatav vajadus võiks olla vähemalt üks kord aastas või, kui objektil on toimunud olulised ehituslikud ja töökorralduslikud muutused.

Tori Kooli Sihtasutuse eestvõttel toimus koolis taas looduses õppimise päev „Sinasõbraks loodusega IV“. Esmaspäev, 19. september ei olnud tavaline päev. Kogu koolipere asus bussidesse, et sõita avastama erinevaid paiku Eestimaal.
1. klass käis Soomal koprarajal. Koprarajal liikudes sai giid Triinult kuulda huvitavaid lugusid kobrastest. Uut ja huvitavat oli avastada ka nendel, kes juba mitmendat korda rada külastasid. Kopra tegevuse jälgi võib nüüd näha ka matkaraja laudteel. Metsavahel tehti huvitavaid mänge ja vesteldi sellest, mida kuuldi ja nähti. Tagasi Soomaa keskusesse jõudes ootas lapsi ees soe piparmünditee, söödi saiakesi ja asuti tagasiteele. (Annikki Poom )
2. ja 3. klassi sihtpunktiks oli Tolkuse raba. Matk lookles mööda laudteed ning matkajuht Anne andis teadmise juurde. Vaatetornis sai imetleda erilist vaadet nii käidud teele kui merele. Luidete vahel oli tore mängida ning sai ka keha kinnitada. Tagasi bussi jõudes tõdesime, et olime olnud äärmiselt täpsed, sest algas tihe vihmasadu. Meie saime rahuoluga oma toredale matkale mõelda ja tagasiteele asuda. (2. klassi juhataja Eve Kukk)
4. ja 5. klass käisid Valgerannas. Algul tutvusime tormise merega ja püüdsime leida sügise märke mere ääres. Seejärel sammusime ootusärevalt seiklusraja suunas. Kui instruktorid olid turvarihmad lastele keha külge kinnitanud, karabiinide kasutamise selgeks õpetanud ning seiklusrajal turvalise liikumise ette näidanud ja õpetatud teadmised  ära kontrollinud, võisid kõik hakata nautima põnevat turnimist puude otsas. Tore oli kuulda, kuidas lapsed pomisesid „Ma saan hakkama!“, „Vallutan järgmise kõrguse!“ jne. Oli väga vahva päev!  (4.klassi juhataja H eli Mitt)
6.-7. klassi õuesõppepäev toimus Viljandis. Muuseumis tutvusime põhiliselt loodusteemalise väljapanekuga, aga meie giid korraldas ka huvitavaid tegevusmänge. Linnusemaketti uurides saime teada, milline Viljandi ordulinnus kunagi välja nägi. Hiljem lossimägedes oli juba palju lihtsam orienteeruda, kui meid rühmadesse jagati ja töölehtede järgi maastikult vastuseid otsima pidime. Rippsild ja suur külakiik olid muidugi ka suured magnetid. Pärimusmuusika aidas imetlesime interjööri ja kuulsime sellestki, mida selles majas tehakse.Oli huvitav ja õpetlik päev. (6.klassi juhataja Aeliita Kask)
8. ja 9. klassi õpilaste Loodushariduse päeva programm oli päris mitmekesine. Kõigepealt sõitsime Olustveresse, kus endises mõisa pargis oli kargel sügishommikul paris kosutav jalutada. Märkasime, et mõisahoonete ehitamisel on kasutatud samasugust stiili kui Tori kiriku, hobusekasvanduse hoonete ja vana kõrtsi ehitamisel. Mõisapargis köitsid tähelepanu värvikirevad lillepeenrad ja mitmed erikõrgustel asuvad tiigid.
Mõisa juures sõitsime Kungla talu juurde, kus meie eesmärgiks oli külastada Oskar Noorkõivu rajatud tähetorni. Esialgu räägiti meile, kuidas vanast sovhoosi silotornist sai tähetorn Orion.
Ja siis hakkas korralik füüsikatund peale! Aga mitte nii, et õpetaja räägib ja õpilased peavad kuulama, vaid kõiki katseid said kõik ise omal nahal proovida. Jalgratast tuli nii kaua vändata, et sellega ühendatud hõõglamp annaks valgust. Siis said kõik soovijad endale uhke püstiste juustega soengu – pane aga käsi hõbedase muna peale ja ongi punkar valmis! Edasi  raviti meid seal elektromagnetväljaga ja lõpuks tehti veel naelravigi. Poolteisttundi (kaks tavalist tundi jutti!) füüsika õppimist oli väga huvitav. Siis tõusime veel korruse kõrgemale ja sattusime Päikesesüsteemi planeetide keskele. Marsi, Saturni, Veenuse ja teiste planeetide suurfotode taustal arenes huvitav vestlus. Milline on Marsi atmosfäär? Miks pole viimaste aastakümnete jooksul enam Kuu peale mindud? Kuidas mõjub inimesele Maa atmosfääri mõjust eemaldumine?
Lõpuks viis programm meid veel Lõhavere linnusele. Parajasti enne äikesevihma jõudsime tõusta kõrgele linnusekünkale ja ronida ka graniitposte mööda, mis tähistavad 13. sajandi alguses kasutusel olnud linnust, mis Henriku Liivamaa kroonika andmetel on kolmel korral olnud orduvastase võitluse tandriks.
Sellel päeval õppisime küll mitmeid õppeaineid korraga: füüsikat, astronoomiat, ajalugu. (8.klassi juhataja Juta Lange)

Nime ja aastaarvuga viitamisel pannakse sulgudes paiknevasse viitesse kindlad elemendid.

Ka kirjavahemärkidel on oma roll!

(Erelt 2004: 125)

(Ehala, Raik 2003: 12–13)

(Aavik 1924; Erelt 2004; Veski 1958)

(Pajusalu jt 2004: 89)

(Kirjakeele… 1985: 74)

Tsitaadid pannakse jutumärkidesse ja lisatakse leheküljenumber! Viite vormistus sõltub ka refereeritavate lausete hulgast. Ühelauselise refereeringu puhul paikneb viide lause sees.

Näide: Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on muutunud Eesti juhtiva ajalehe Postimees (Tähismaa 2005) uudiste pealkirjad viimase kümne aasta jooksul.

Mitmelauselise refereeringu puhul paikneb viide pärast lause lõpupunkti.

1. Viitamine autori järgi:

… õpilaste lugemisharjumuste kujundamine õppekavas ette nähtud teoste ja laste- ning noorsookirjandusega varustamise, lugemiskultuuri tundide ja raamatunäituste korraldamise kaudu. (Haljamaa 2003: 29)

2. Viitamine kogumikule:

… Uuringu “Õpilane, raamat, raamatukogu” (Tallinn 2001) järgi tuleks optimaalselt toimiva kooliraamatukogu põhifondi jaoks kulutada aastas u 42000 krooni …

3. Viitamine internetiallikale:

Internetist võetud kirjandusele viidatakse autori ja aasta järgi.

… (Kikas  2004)

NB! Internetiaadress tuuakse ära töö taga viidatud kirjanduse loetelus, mitte teksti sees

Kirjanduse loetelu vormistamine

1. Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik.
2. Kõverjalg, A. 2003. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
3. Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Neljas, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
4. Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. – Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11–35.
5. Vainik, Ene, Heili Orav 2005. Tee tööd ja näe vaeva, … aga ikka oled vihane. – Keel ja Kirjandus nr 4, lk 257–277.
6. Voolaid, Piret 2003. Jaanuar, veerpalu, märts, aprill, mae… Pilk spordimaailma läbi folklooriprisma. –  Mäetagused nr 21.
7. Voolaid, Piret 2003. Jaanuar, veerpalu, märts, aprill, mae… Pilk spordimaailma läbi folklooriprisma. –  Mäetagused nr 21.
   http://www.folklore.ee/tagused/nr21/jaanuar.htm 7.10.2007

NB! Internetiaadressi järel näidatakse ära vaatamise kuupäev.

Näide selle kohta, kuidas tuleb vormistada tekstisisene viide ja allika viitekirje, kui
Kaarel Karu on artikli autor, artikli pealkiri on “Õnnelik karuelu” ja artikkel on kogumikust “Talv tuleb!” lk 10–20. Kogumik ilmus 2008. a Otepää kirjastuses Karupesa.

Tekstisisene viide

(Karu 2008: 10)

Allika viitekirje kirjanduse loetelus

Karu, Kaarel 2008. Õnnelik karuelu. – Talv tuleb! Otepää: Karupesa.

Või

Karu, Kaarel 2008. Õnnelik karuelu. – Talv tuleb! Otepää: Karupesa, lk 10–20.

1. IGA KLASS PILDISTAB ÕUESÕPPE PÄEVAL MÕNED PILDID TEEMAL „KIRJU SÜGIS“ JA KOOSTAB NENDEST 5-10 PILDILISE SLAIDISHOW, MIS KAJASTAKS KOHTA, KUS KÄISITE JA NÄITAKS VAHVAID SÜGISE TUNNUSEID.

Slaidishow tuleb mälupulgal toimetada neljapäeval, 22.09 infojuhi kätte!

2. IGA KLASS  KATAB AULASSE SÜGISESE LAUA TEEMAL „SÜGIS ON SAAGIRIKAS AASTAAEG!“. Väljapanek võiks olla kaunilt kujundatud ja siltidega varustatud. Lauad võiks valmis panna neljapäeval tundide lõpus. NÄITUS  AVATAKSE REEDEL, 23.09 kolmanda tunni ajal.

3. EESTI KEELE TUNDIDES ÕPITAKSE SÜGISLUULETUSI. IGAST KLASSIST ÜKS LUGEJA LOEB REEDEL, 23.09 III tunni AJAL OMA KLASSI VÄLJAPANEKU KÕRVAL ÜHE SÜGISLUULETUSE.

REEDEL 3. TUNNI AJAL KOGUNEME SÜGISE ALGUST TERVITAMA AULASSE:

• kella helisedes saab veidi jalutada ja väljapanekuid imetleda.
• AVATERVITUS loodusainete õpetajalt Kaja Maripuult
• KLASSIDE PILDISHOWd + LUULETUSE LUGEMINE

Alustame 9.klassist, järgneb 8.klass jne.

OÜ Venderloo Veod teenindab õpilasi 52- kohalise bussiga marsruudil Tori – Selja – Muti – Tootsi teerist – Piistaoja – Muraka – Selja – Nuudi – Tori kool ja Tori kool – Urumarja – Taali – Tori kool.

Kellaaeg         Peatuse nimetus

7.10                 Tori

7.15                 Selja

7.18                 Muti

7.21                 Tootsi teerist (Mannare)

7.23                 Saare

7.25                 Piistaoja

7.32                 Männi

7.37                 Muraka

7.42                 Selja

7.44                 Nuudi

7.50                 Tori kool

8.00                 Allika

8.02                 Urumarja

8.05                 Taali

8.08                 Randivälja

8.10                 Tori kool

Õhtune ring

14.50               Tori kool

14.56               Nuudi

14.58               Selja

15.05               Muti

15.07               Tootsi teerist

15.09               Saare

15.11               Piistaoja

15.13               Männi

15.16               Muraka

Tori valla buss teenindab Randivälja, Võlli, Kildemaa, Taali, Oore ja Kuiaru külade õpilasi. Hommikul väljutakse Torist Randivälja suunale kell 7.00. Ringilt jõutakse Tori kooli juurde kella 7.45. Edasi sõidetakse  Kuiaru – Oore ring. Oore peatusse jõuab buss 8.00 ning Tori kooli kella 8.10.

Õhtul väljub buss kooli juurest  Oore – Kuiaru liinile kell 14.45 ja Randivälja suunale väljub Tori kooli juurest buss kell 15.10.

Informatsiooni busside liikumisest saab Tori koolist.

Busside liikumise kohta 1. septembril palun vaadata Tori Põhikooli koduleheküljelt.

Heiki Haas

abivallavanem

Kui te ei ole varem eKooli kasutanud, siis eKooli konto loomiseks saate abi siit. Lapsevanem peab taotlema juurdepääsu iga lapse õppeinfole eraldi. Selleks ei tohi luua uut kontot; eKooli kasutajaks hakatakse ainult üks kord. Kuidas taotleda juurdepääsu õppeinfole, selleks vaadake siia.
Väga tavaline viga taotluse esitamisel, kui laps ja vanem lähevad sassi.
Õpilasele ja lapsevanemale mõeldud abi.

Ene Lindemann: „viimastel päevadel olen aidanud mitut hotmail.com aadressiga uut eKooli kasutajat registreerida püüdnud lapsevanemat. Et nad võivad sarnase probleemiga pöörduda ka teie poole, siis info: ilmselt on hotmail.com keskkond muutnud tarkvara sel moel, et eKooli saadetud registreerumise link ei toimi. S.o. see link iseenesest on OK aga kui veebikeskkonnas sellele vajutada asendatakse paar sümbolit sel moel, et link ei toimi ja sisse logitud oleku asemel satub kasutaja eKooli avalehele. Järgnevalt kiri, mille läbi lugemise järel on kõik saanud eKooliga kenasti hakkama:

palun kopeerige see link – märgistage hiirega ja kopeerige; siis liikuge brauserisse ja kopeerige link aadressiribale. Linki käivitades saate eKooli oma andmete lehele, mitte avalehele.“

28.06.2011 esitasime Rohelise Jõemaa Koostöökogu poolt heakskiidetud projekti „Tori ekstreemspordiväljaku püstitamine“ PRIA-sse. PRIA kontrollib vastuvõetud taotluste nõuetekohasust ja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 90 tööpäeva jooksul arvestatuna taotluse esitamise kuupäevast. Kui see otsus on käes, siis vastavalt taotlusele teostame tegevusi ajavahemikul 01.03.2012-31.12.2012. Vastavalt projekti lõplikule versioonile tehakse valmis asfaltplats täies mahus ja paigaldatakse 3 atraktsiooni.

Kalev Mitt

Tori Vallavalitsuse arendusnõunik

tel: 5143377; e-meil: arendusnounik@torivald.ee

Mai algusest on kasutuses eKooli mobiiltelefonist vaatamise liides: www.ekool.eu/m

See on tasuta ja vabalt kõigile kasutamiseks. Sisse logida saab nagu tavaliselt. Õpetaja tegevusi see liides ei toeta. Sarnane info on jagatud küsijatele ja eKooli blogis olemas. Et tagasiside on olnud positiivne, saab aadressi laiemalt levitada.

Ene Lindemann