Õppetöö

Õpilastööde vormistamine


Uurimistööde vormistamine

Uurimistöö esitatakse arvutikirjas korrektselt vormistatuna ja kaante vahele köidetuna. Tekst kirjutatakse A4 valge paberi ühele poolele, kasutades šrifte Times New Roman või Arial ja tähesuurust 12 ning reavahe 1,5. Lehekülje üles, alla ja vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär. Lause lõpus peale punkti on tühik, enne punkti tühikut ei ole. Nii toimitakse ka kõikide teiste kirjavahemärkide korral. Sulgude kasutamise korral paigutatakse sulud vastu sulgudes olevat sõna või lauset, s.t. peale avavat sulgu ja enne sulgevat sulgu tühikut ei ole. Tekst kujundada nii, et lehe parempoolne serv jääks ka sirge (rööpjoondus).
Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse alla keskele (ilma sidekriipsudeta). Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata. Pealkirjade järele punkti ei panduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Töö lisad saavad omaette numeratsiooni ja loetletakse sisukorras ühekaupa. Lisad paigutatakse töö lõppu.

Uurimistöö alajaotused:

Tiitellehele märgitakse järgmised andmed:
Õppeasutuse täielik nimetus (üleval)
Töö pealkiri (suuremate tähtedega) ja alapealkiri (kui on)
Viide töö iseloomule (uurimistöö)
Koostaja: ees- ja perekonnanimi ning klass (töö paremal serval)
Juhendaja: ees- ja perekonnanimi
Töö valmimise koht ja aasta (all)

Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja lehekül-jenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Kõik sisukorra alajaotused peavad olema täpselt samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega.

Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade.

Sissejuhatus
Teema valik – põhjenda, miks valisid selle teema (miks huvitas, aktuaalsus).
Töö eesmärgi (põhiprobleemi) sõnastamine. Milliseid probleeme seoses valitud teemaga käsitletakse, millised küsimused on teadlikult välja jäetud.
Eksperimentaalsetes töödes sõnastatakse hüpotees.
Antakse ülevaade kasutatud uurimismeetoodikast.
Ülevaade peamistest allikatest, mida töös kasutatakse.
Näiteks: uurimistöö põhineb mälestustel/ ankeetküsitlustel/ajakirjanduses ilmunud artiklitel vms. Vahel võib märkida, milliseid materjale ei kasutatud. Kas polnud materjal kättesaadav või keeldus teemakohasest intervjuust keegi x isiklikel põhjustel.
Töö struktuur.  Kui uurimistöö on peatükkideks jaotatud, siis põhjendada sellist ülesehitust.
Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli.
Näitekstuli ette probleeme võõrkeelse materjali tõlkimisega; ankeetvastuste õigeaegse kättesaamisega jne.
Teema perspektiivsus – näiteks: materjali kogunes nii palju, et osutub otstarbekaks uurimistööd tulevikus jätkata vms.
On viisakas tänada juhendajat ja kõiki abilisi, kes töö valmimisele suurt abi osutasid. Sissejuhatus tehakse uurimistöö koostamisel viimasena.

Põhiosa

Uurimistöö liigendamisest peatükkideks oleneb töö selgus, ülevaatlikkus ja arusaadavus. Kui materjali koguneb liiga palju, peab koostaja tegema valiku, mida kasutada töös ja välja jätma selle, mis teemasse otseselt ei puutu. Väikest ühte teemat käsitlevat tööd ei pea jaotama peatükkideks. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kirjalikud allikad
Dokumendid (arhiivis, eravalduses)
Käsikirjad (päevikud, käsikirjad, mälestused)
Kodu-uurimistööd
Kirjavahetus
Internet
Perioodikas ilmunud artiklid (ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud)

Suulised allikad
Mälestused
Intervjuud
Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti ära märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel; kui ametiisik, siis amet) ning üleskirjutamise aeg. Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane vm. Sellest kirjutatakse töö sissejuhatuses.

Video- ja audiomaterjalid

Kasutatud kirjandus
Raamatud, brošüürid. Loetletakse tähestikulises järjekorras.

Kokkuvõte

Kokkuvõtte peatükk peab olema tõesti kokkuvõte tehtust.

  • Antakse hinnang uurimistöö sissejuhatuses püstitatud eesmärkide saavutamise kohta.
  • Märgitakse, millised uurimisküsimused jäid vastuseta, kas hüpotees leidis kinnitust või mitte.
  • Tehakse ettepanekud selle kohta, kuidas probleemi edasi uurida.
  • Kokkuvõttes ei pakuta uut materjali st materjali, mida töö põhiosas ei ole käsitletud.
  • Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.
  • Kokkuvõttes ei ole mehaaniliselt kokku tõstetud töö eelnevate osade tekstilõigud.
  • Kokkuvõtte maht võiks olla 1-2 lehekülge.
  •  Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid sõnastada täpselt samamoodi nagu töö põhiosas.

Kokkuvõte peegeldab sissejuhatust, sellest peab saama välja lugeda, kas püstitatud eesmärgid täideti ning hüpoteesid leidsid kinnitust. Kokkuvõte on seega:

  • Väga lühike kokkuvõte kõige olulisematest tulemustest
  • Lühikesed ning konkreetsed vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja küsimustele
  • Järeldused ja praktilised soovitused

Kokkuvõttest peab välja tulema kõige-kõige olulisem. Miks oli vaja seda teemat uurida, kuidas uurisid, mida teada said – mis on siis uurimisküsimuste vastused, mis on töö nõrkus ja mida soovitada uutele uurijatele.

 

Lisad

Lisad saavad omaette numbrid, mis märgitakse paremale nurka üles (LISA 1). Iga lisa algab uuelt leheküljelt. Lisades on ankeedid, dokumendid ja fotografeerimise aeg ja pildistaja nimi (või kelle erakogust on pilt).

Uurimistööde vormistamine

Uurimistöö esitatakse arvutikirjas korrektselt vormistatuna ja kaante vahele köidetuna. Tekst kirjutatakse A4 valge paberi ühele poolele, kasutades šrifte Times New Roman või Arial ja tähesuurust 12 ning reavahe 1,5. Lehekülje üles, alla ja vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär. Lause lõpus peale punkti on tühik, enne punkti tühikut ei ole. Nii toimitakse ka kõikide teiste kirjavahemärkide korral. Sulgude kasutamise korral paigutatakse sulud vastu sulgudes olevat sõna või lauset, s.t. peale avavat sulgu ja enne sulgevat sulgu tühikut ei ole. Tekst kujundada nii, et lehe parempoolne serv jääks ka sirge (rööpjoondus).
Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse alla keskele (ilma sidekriipsudeta). Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata. Pealkirjade järele punkti ei panduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Töö lisad saavad omaette numeratsiooni ja loetletakse sisukorras ühekaupa. Lisad paigutatakse töö lõppu.

Uurimistöö alajaotused:

Tiitellehele märgitakse järgmised andmed:
Õppeasutuse täielik nimetus (üleval)
Töö pealkiri (suuremate tähtedega) ja alapealkiri (kui on)
Viide töö iseloomule (uurimistöö)
Koostaja: ees- ja perekonnanimi ning klass (töö paremal serval)
Juhendaja: ees- ja perekonnanimi
Töö valmimise koht ja aasta (all)

Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja lehekül-jenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Kõik sisukorra alajaotused peavad olema täpselt samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega.

Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade.

Sissejuhatus
Teema valik – põhjenda, miks valisid selle teema (miks huvitas, aktuaalsus).
Töö eesmärgi (põhiprobleemi) sõnastamine. Milliseid probleeme seoses valitud teemaga käsitletakse, millised küsimused on teadlikult välja jäetud.
Eksperimentaalsetes töödes sõnastatakse hüpotees.
Antakse ülevaade kasutatud uurimismeetoodikast.
Ülevaade peamistest allikatest, mida töös kasutatakse.
Näiteks: uurimistöö põhineb mälestustel/ ankeetküsitlustel/ajakirjanduses ilmunud artiklitel vms. Vahel võib märkida, milliseid materjale ei kasutatud. Kas polnud materjal kättesaadav või keeldus teemakohasest intervjuust keegi x isiklikel põhjustel.
Töö struktuur.  Kui uurimistöö on peatükkideks jaotatud, siis põhjendada sellist ülesehitust.
Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli.
Näitekstuli ette probleeme võõrkeelse materjali tõlkimisega; ankeetvastuste õigeaegse kättesaamisega jne.
Teema perspektiivsus – näiteks: materjali kogunes nii palju, et osutub otstarbekaks uurimistööd tulevikus jätkata vms.
On viisakas tänada juhendajat ja kõiki abilisi, kes töö valmimisele suurt abi osutasid. Sissejuhatus tehakse uurimistöö koostamisel viimasena.

Põhiosa

Uurimistöö liigendamisest peatükkideks oleneb töö selgus, ülevaatlikkus ja arusaadavus. Kui materjali koguneb liiga palju, peab koostaja tegema valiku, mida kasutada töös ja välja jätma selle, mis teemasse otseselt ei puutu. Väikest ühte teemat käsitlevat tööd ei pea jaotama peatükkideks. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kirjalikud allikad
Dokumendid (arhiivis, eravalduses)
Käsikirjad (päevikud, käsikirjad, mälestused)
Kodu-uurimistööd
Kirjavahetus
Internet
Perioodikas ilmunud artiklid (ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud)

Suulised allikad
Mälestused
Intervjuud
Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti ära märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel; kui ametiisik, siis amet) ning üleskirjutamise aeg. Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane vm. Sellest kirjutatakse töö sissejuhatuses.

Video- ja audiomaterjalid

Kasutatud kirjandus
Raamatud, brošüürid. Loetletakse tähestikulises järjekorras.

Kokkuvõte

Kokkuvõtte peatükk peab olema tõesti kokkuvõte tehtust.

  • Antakse hinnang uurimistöö sissejuhatuses püstitatud eesmärkide saavutamise kohta.
  • Märgitakse, millised uurimisküsimused jäid vastuseta, kas hüpotees leidis kinnitust või mitte.
  • Tehakse ettepanekud selle kohta, kuidas probleemi edasi uurida.
  • Kokkuvõttes ei pakuta uut materjali st materjali, mida töö põhiosas ei ole käsitletud.
  • Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.
  • Kokkuvõttes ei ole mehaaniliselt kokku tõstetud töö eelnevate osade tekstilõigud.
  • Kokkuvõtte maht võiks olla 1-2 lehekülge.
  •  Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid sõnastada täpselt samamoodi nagu töö põhiosas.

Kokkuvõte peegeldab sissejuhatust, sellest peab saama välja lugeda, kas püstitatud eesmärgid täideti ning hüpoteesid leidsid kinnitust. Kokkuvõte on seega:

  • Väga lühike kokkuvõte kõige olulisematest tulemustest
  • Lühikesed ning konkreetsed vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja küsimustele
  • Järeldused ja praktilised soovitused

Kokkuvõttest peab välja tulema kõige-kõige olulisem. Miks oli vaja seda teemat uurida, kuidas uurisid, mida teada said – mis on siis uurimisküsimuste vastused, mis on töö nõrkus ja mida soovitada uutele uurijatele.

 

Lisad

Lisad saavad omaette numbrid, mis märgitakse paremale nurka üles (LISA 1). Iga lisa algab uuelt leheküljelt. Lisades on ankeedid, dokumendid ja fotografeerimise aeg ja pildistaja nimi (või kelle erakogust on pilt).